Bye Sydney, hello Brisbane!

Kuna meie viisa lubab meil ainult 6 kuud ühes firmas tööd teha, siis pidime töökohta vahetama. Sydneys uut tööd otsima polnud vaja hakata, kuna Sille ja Leif kutsusid Brisbane. Mina sain Sille juurde tööle ja Aare Leifi. Jälle üks mure vähem.
Umbes kuuke enne tulekut andsime oma ülemustele teada, et lahkume varsti. 27. August pakkisime viimased asjad ja 28. asusime teele. Enne seda oli minul veel töökaaslastega õhtusöök, mis küll lõpuks kujunes töökoosolekuks. Pühapäeva (28.august) hommikul hakkasime sõitma. Tegime öise peatuse Coffs Harbouris, kus mõtlesime ainult öö veeta. Õhtul jalutasime Coffs Harbouris ringi, väga mõnus koht, ilusate vaadetega. Hotelli bookides leidsime aga, et Coffs Harbouris on Marine Magic, kuhu tahaks minna.
Mõeldud, tehtud- esmaspäeva hommikul läksimegi. Jäime väga rahule. Saime musipildid delfiini ja hülgega (väga märjad musid olid :) ). Veel saime delfiinidega palli mängida ja muidu neid paitada. Mina sain hülgega lendavat taldrikut mängida, ning me mõlemad tegime ka pai hülgele. Lugesime päeva kordaläinuks ning umbes kella kahe paiku hakkasime edasi Brisbane sõitma. Pea 4 tundi sõitu ja olimegi kohal. Sille ja Leif kutsusid meid enda juude elama, nii et see mure ka murtud. Maja on ilus, kolm magamistuba, telekatuba lahtise köögiga ning hubane tagaaed – mida veel tahta.
31. august oli minul esimene tööpäev. Ei teadnuki täpselt mida oodata. Igatahes töötan mina nüüd külmkapis (suur ruum, mis on koguaeg jahe, et toiduained pahaks ei läheks). Teeme Sillega, Ailega (veel üks eesti tüdruk) ning teiste töölistega kolmnurkseid võleibu ning erinevaid salateid, mis lähevad Coles´I (suur marketi kett). Töö on normaalne kui külm välja jätta, tuleb paksudes riietes tööl käija.
Aare käis ka täna esimest päeva tööl. Üldine ehitus, mida ta on pea koguaeg teinud. Ülemuseks on Eestlane.
Nii me siis elamegi, kliima on natukene soojem kui Sydney´s ning ilmad lähevad ka aina mõnusamaks. Ühel päeval leidis Aare aiast Blue Tongue Lizard´i, kes sai isetehtud puuvilja salatit (Aarelt), ning õhtul ohutult tagasi vabadusse. Päev oli jälle erilisem..

Argipäev

Täiesti uskumatu kuidas aeg lendab...
Oleme endiselt Sydney´s, ega väga midagi muutunud pole - elame ikka samas kohas ning töökohadki pole muutunud.
Et argipäevi huvitavamaks muuta käisime 18. juuni IMAX kinos ,,Born to be wild´´ vaatamas. IMAX on maailma suurima ekraaniga kino. Poleks uskunud, et selline 3D efekt olemas on. Kui muidu oleme harjunud 3D´d nägema nii, et objektid jäävad sinust eemale, siis seal on tunne, et nad tulevad sust läbi. Igatahes film oli hea, rääkis orvuks jäänud elevantide ja orangotangide hooldajatest ja nende elust. Nunnumeeter oli igatahes põhjas. Peale filmi vaatamist tegime Sydney Harborist pilte ja nautisime natukene tuulist, kuid mõnusat õhtut.
Täna käisime Rookwood Cemetery´s, mille suurus on 300 hektarit. See on nii suur, et seal on tänavanimed ning bussipeatused. Sõitsime autoga umbes pool tundi ringi, kuid kõike ikka ei näinud. Seal on 6 kabelit erinevatele rahvustele.
Muidu elame tavapärast elu nagu ikka, igatseme natukene Eestit, aga teame, et kui kodus oleme igatseme siia. Inimene pole ju kunagi sellega rahul mis tal on...

Munapühad - Taronga Western Plains Zoo Dubbo

Munadepühad on ka nüüd läbi. 17. Aprillil käisime Sydney Royal Easter Show’l, mis on väga populaarne. Saime katsuda sokkusid, laamasid, lambaid, lehmi, hobuseid ja kanu. Elu nagu farmis =). Vaatasie pisikesi põrsaid ja hobuste võistlusi. Pildid - http://fotoalbum.ee/photos/mannu1234/sets/1148387
Kuna Aare sai töölt 5 päeva (reede - teisip) puhkust, siis võtsin ka mina need päevad vabaks. Mõtlesime juba mitu nädalat ennem, et kuhu minna... QLD'i parkidesse (milledes juba käinud oleme - Sea World jne)... Tasmaaniass? Lõpuks otsustasime hoopis Dubbo's asuvasse loomaaed- sahfarisse minna, millest Aare töökaaslane oli rääkinud.
Mõeldud, tehtud. Reede hommikul kella seitsmest hakkasime sõitma, sinna on Sydney'st umbes 400 km. Enne reserveerisime kaks ööd hotellis. Kella ühest oli hosteli toa üle vaadanud ja mõtteid mida edasi teha väga ei olnud, kuna kell oli nii palju ei olnud mõtet loomaaeda minna. Uudistasime linnas ringi, aga pühade pärast olid enamus kohad kinni. Siin pannakse isegi kaudakeskused kinni. Lõpuks otsustasime, et lähme uudistame loomaaeda väljaspoolt. Sinna jõudes ootas meid väga tore üllatus, nimelt on seal kohvik, ning kohviku kõrval kaks väikest saarekest, millel tegelesid oma igapäeva tegevustega ahvipoisid (ühel leemurid, teisel spider monkey'd). Neid sai ilma pileti ostmiseta näha. Nägime kuskil silti, et läheduses on veiniistandus ning otsustasime, et paar veini võiks küll õhtul ära proovida. Meid ootas puidust majake viinamarja istikute keskel. Ostsime kolm veini ja kaks õlut. Hotelis jõimegi need ära..
Hommikul 7.30 helises kell, pestud ja valmis uut seiklusterohket päeva alustama sõitsime loomaaeda. Kahe päeva pilet on 46 AUD nägu. Võtsime ka kaelkirjakute söötmise, 5 Aud inimesne. Otsustasime ka zoofari tuuri võtta, 29 AUD üks inimene, aga see ootas meid alles pühap, kuna laup omad olid juba välja müüdud. Mõtlesime veel, et kas laenutame ratta või elektrimootoriga auto (kuna loomaaed on nii suur), lõpuks otsustasime, et selle 6 km võime niisama läbi ka jalutada. Meie imestus oli suur, kui avastasime, et seal võib enda autoga ringi sõita... Kõndisime u pool loomaaeda läbi- kuulasime kuidas loomade hoidjad rääkisid ninasarvikutest, meerkat’idest (pisikesed kõrbeloomad, eesti keelset nimetust ei teagi =) ), geparditest, wombatitest ja jõehobudest. Kuna mul oli jube külm, siis otsustasime korra hotelli toas käija ja midagi soojemat selga panna. Loomaaia piletiga võid kahe päeva jooksul nii palju kui tahad sisse välja käija, super! Jutustuse tiigritest magasime kahjuks maha, nägime vaid rahvamassi tagant kuidas ta kõrge posti otsast oma saaki (lihakäntsakat) alla sikutas, kahjuks oli fotoka mälu täis, nii et seda hetke me pildile ei saanudki. 14.30 saime kaelkirjakutele porgandit anda ja edasine päev kulges niisama ringi vaadates. Lahkusime loomaaiast u nelja paiku. Kõhud tühjad läksime Hogs Breath Cafe’sse (metssea hingeõhu kohvik) sööma. Jäime toiduga väga rahule, kulutasime u 60 AUD. Kõhud täis, mõnus olla, läksime hotelli magama.
Pühap hommikul jälle vara ülesse, pidime asjad ka autosse tagasi tassima. Ja uuesti loomaaeda. Enne safari tuuri nägime veel loomaaia ees oleval muruplatsil kolme püütonit ja ühte blue tongue skink’i, kellest hooldajad palju rääkisid. Aare sai isegi ussi käes hoida. Kella 10.30 ootas meid safari buss. Enne tuuri helistati hostelist ja öeldi, et peame veel raha maksa, me ei suutnud välja mõelda mille eest, sest enda arust olime juba ööbimise eest maksnud. Lõuks selgus, et seal hotelis peab enne lahkumist maksa. Igatahes, loomaaia tuur oli tore - sõitsime lähedalt mööda kaelkirjakutest, sebradest, jõehobudest ja kitsedest. Veel nägime lähedalt geppardeid ja saime sööta ninasarvikut. Tuur lõppes kella 12.00 paiku. Käisime maksime veel oma hotelli arve ära ning päev korda läinud hakkasime kodupoole sõitma. Sydney linna sissesõidul oli ummik ja meie auto käigukast läks kuumaks. Loodame, et suksuke ikka vastu peab, aga eks paistab... Pildid - http://fotoalbum.ee/photos/mannu1234/sets/1146119
Ilmad on jube külmaks läinud ja vihma sajab ka rohkem, kui vaja. Aare ei saa isegi mõnel päeval tööd teha kuna liiga märg on. Muidu käime ikka tööl ja vabadel päevadel lindusid söötmas..

Sisalikud ja puudel ronimine

Aasta Austraalias ongi läbi juba, uskumatu kui kiiresti aeg läheb... Tundub nagu oleks selle aja lihtsalt maha maganud.
Paar nädalat tagasi (6.märtsil) käisime Australian Reptile pargis (teel Newcastle'sse) ja Tree top Adventure pargis mis asus Newcastle lähedal. Plaan oli ikkagi puudele ronima minna, aga sisalike park jäi teele ja hüppasime ka sealt läbi.
Reptile park – väga palju oli rõhutud kujundusele, loomad olid ikka need keda juba näinud olime. Ainukesed väga eriline oli Viper snake ja Eyelash viper, jube ilusad.. Erilist oli veel see, et saime öökullidega ühes puuris olla, nii et võrku vahel ei olnud ning
punane känguru hüppas vabalt ringi (kasvavad üle kahe meetri ning on ohtlikumad kui tavalised känksid, seega tavaliselt neid näeb ainult kaugelt nii, et kaitsev võre on vahel).
Igatahes edasi suundusime puudele ronima. Üliäge, seal on erinevad tasandid, alustad kõige lihtsamast ja lõpetad kõige raskemaga. Kui meile räägiti, et viimasel tasandil tavaliselt vajatakse abi, ega tehta läbi, siis meie muidugi mõtlesime, et äh, käkitegu. Tuhkagi, sul on viimaste ülesannete ajaks käed nii väsinud ja valutavad (traatidest kinni hoidmisest), et mina ei teinud neid läbi. Aare ikka sai kõik tehtud, aga isegi tema jaoks oli raske. Igatahes, põhimõte on selles, et oled julgestustega traadi külge kinnitatule liigud ühelt puult teisele erinevaid ülesandeid täites. Kõrgeim koht oli u 15 meetrit maapinnast. Vahepeal on Flying Foxid, mis on kõige mõnusamad ja lihtsamad – saad ennast mööda traati ühelt puult teisele libistada (neid oli seal u 20). Piletid maksid 40 AUD nägu, umbes sama mis tavalislt loomaaia pileti hind. Nii, et kui kõrgust ei karda ja otsid huvitavat päeva veetmise moodust, siis on see täiuslik koht.. Olime seal ikka päris mitu tundi. Hommikul veel mõtlesime, et pärast lähme vaatama Newcastle's ka ringi, aga autosse istudes olime nii väsinud, et sõitsime hoopis koju tagasi.
Muidu elame tavalist argipäeva elu, käime tööl, kusjuures mina olin enne 20 tundi nädalas tööl (poole kohaga), aga nüüd olen 38 h, ehk täiskohaga. Mõnus, ei peagi teist tööd juurde otsima.
Külmaks läheb siin, enam ei kisu väga randagi. Paar viimast päeva (ja ööd) on padukat sadanud, täna on jälle päike väljas.. Ühe ilusa ranna leidsime ka Shelly Beach, seal on juba parem snorgeldada, suuri kalu on üsna palju.
Rohkem pilte - http://fotoalbum.ee/photos/mannu1234/sets/1131287/ , lisasin lõppu ka väikese video Aarest flying fox'il.
Mis seal ikka, ilusat kevade algust kõigile Eestis!!! :)

Eesti

Mõni teine kord kirjutan...

Wollongong

Tervitused!
Pole nii kaua midagi kribanud, sest elu on suhteliselt igav ja tavaline olnud. Mina sain ka lõpuks tööle, töötan nüüd fresh fruit marketis, see on kaubakeskuses pood, kus müükse igasuguseid erinevaid puu- ja juurvilju. Olen seal kassas. Algus oli väga raske, sest meil müüakse asju, mida ma kunagi näinudki pole, seega palju õppimist, et kõikide viljade inglise keelsed nimed pähe jääksid. Igatahes on nüüd juba parem, olen paar nädalat seal töötanud.
Aare käib endiselt ehitustel tööl läbi agentuuri. On üsna rahul.
Teise aasta viisad tegime ka ära, 10. märtsil saabki esimene aasta täis ju...
Vahepeal oli Queenslandis hullud uputused, aga sellest räägiti kindlasti ka Eestis uudistes. Mingi hetk käis suur torm ka veel sealt üle... Looduskatastroofe on päris palju, aga Sydney läheduses pole midagi. Ainuke huvitav asi mis on olnud - eelmisel nädalal oli üks palavamaid päevi Sydney's 150 a jooksul, 40 kraadi ringis. Ja järgmisel päeval oli u 20 kraadi sooja, saa nüüd sellest ilmas aru.
Muidu oleme ainult tööl käinud ja vabadel päevadel erinevaid randasid uudistanud, aga nii head snorgeldamise kohta nagu Bowen ei ole leidnud.
Eile käisime Wollongong'is uudistamas. Ilm oli pilves ja vahepeal tibutas, mõtlesime, et peaks ilusa ilmaga tagasi minema. Väga kaunis koht muidu. Tagasi koju sõites oli selline udu, et enda ees olevat autot veel kuidagi nägi, kuid selle ees olevat enam mitte.
Me endiselt ei tea mis edasi teeme, ilmselt jääme siia nii kauaks kui tööd on ja siis vaatame kuhu poole liikuda :)

Head uut aastat kõigile!!!

Lõpuks ometi on see igaaastane jõulu ja aastavahetuse kohustus seljataga. Tegelikult oli meil väga tore, jõulude ajal olimegi Madise ja Liisi juures- tegime kartulisalatit ja sealiha ning jõime poisid õlut (otse loomulikult) ning meie Liisiga mojitosid. Madis ja Liis elavad Parramattas kaheksandal korrulel korteris. Tõstsime laua rõdule, ning päike silma siramas sõime oma jõulurooga. See oli siis reedel. Laupäeval ei teinud midagi erilist, Aare ja Madis mängisid arvutimänge ning meie Liisiga vahtisime enamus päevast telesarja ,,Friends'', mille hooajad Madise emal on. Pühapäeval aga saime isegi toast välja, nimelt käisime (neljakesi) lõpuks ka Sydney vaatamisväärsusi uudistamas. Võtsime nelja pargi komplekti - Sydney Aquarium, Sydney Wildlife World, Sydney Tower ning Oceanworld Manly. Esimesena käisime Manly's ja see veepark meeldis meile ka kõige rohkem. Peaaegu terve Oceanworld koosneb maast laeni akvaariumitest. Saime pisikesi haipoegi katsuda ning läbi klaasi suuri haisid, hiiglaslikke kilpkonni ja muid veeloomi vaadata. Minu tipphetk oli Sydney Aquarium'is dungong'id, üliarmsad. Sydney Tower'is olime umbes 260 m kõrgusel, vaade oli ilus, kuid ei midagi erilist. Sydney Wildlife World'is pettusime, kuna siiani oleme kõikides loomaparkides saanud kängusid paitada, kuid seal nägime neid väid läbi klaasi.

Muidu me mõlemad puhkasime nädalakese, kuna tööd ei olnud. Ükspäev käisime linde söötmas, nosima tulid Corella papagoid ja kakaduud. Algul olid linnud vägagi häbelikud, kuid lõpuks sõid nad isegi käest. Ega me midagi muud nädala sees ei teinudki.

Aastavahetus oli päris huvitav. Läksime poolest päevast linna (olime koos Madise, Liisi ning Taaviga) ning otsisime kohta kus kõige paremini ilutulestikku vaadata. Häda oli aga selles, et kuna võtsime kodust oma alkoholi kaasa ei saanud me kuhugi sisse (kõik pargid, kust vaade Sydney'le hea olid väravatega ümbritsetud ning kubisesid tuvameestest). Lõpuks nihverdasime joogid kuidagi ühte parki. Kell 9 oli laste ilustulestik, isegi see oli kaks korda vägevam, kui Eesti oma. Samma parki sattusid veel kaks eestlast, nad olid vist pärit Põlvast. Ilutulestik vaadatud, ning edasi jätkus möll linnas kuni kolmeni öösel jalutasime mööda Kings Crossi tänavat ringi. Teepeal nägime veel eestlasi, keda teame Bowenist. Koju sõidsime rongiga (mis sõitsid terve öö) läbi Parramatta, kus pidime takso koju võtma. 1. jaanuaril õhtupoole sõidsime uuesti Parramattasse, kus istusime pargis Liisi, Madise ja Taaviga. Väga hull sõit oli, elame Parramattast umbes 10 km kaugusel, mina olin auto roolis. Järsku avastasime, et akna vahele on jalgupidi suur ämblik kinni jäänud, võite ette kujutada milline sõit edasi oli, kui see äblik oma jala lahti sai ja mööda autot jooksma hakkas.. Seekord läks hästi ja avariid ei teinud. Tegelikult see ämblik ei ole mürgine, aga hammustab ikkagi. Madise ja Liisi maja ette jõudes toimetasime ämbliku turvaliselt välja ja ka ise jäime terveks. Pargis istudes lõi Aarele pähe hull valu (mitte selle ämbliku pärast), siis hakkasimegi koju liikuma. Alles järgmisel päeval avastasime, et keegi on teda jala pealt hammustanud, arvatatavasti sealt siis ka valu põhjus, aga arsti juurde me ei läinudki.

Aare käib tööl, minul hetkel tööd ei ole, loodetavasti varsti saan midagi. Avastasime eile, et umbes kahe kuu pärast saab meil aasta Austraalias, jube kuidas aeg lendab..