pühapäev, 3. oktoober 2010

Sisalikud, kilpkonnad ja ussid = Austraalia

Nii, uudised siis sellised, et hooaeg siin hakkabki läbi saama.. Ülemus ütles küll, et tööd on veel paariks nädalaks, aga ilmselt ei tasu selle peale lootma jääda, sest tööd on vaid paaril päeval nädalas. Mõtetu. Igatahes me endiselt ei tea mida edasi teha. Käisime 21.09-22.09 Tullys ja Innisfale´s (500 km Bowenist) banaanifarmid läbi (nägime meeletuid banaani- ja papaiade põlde), aga igal pool võeti inimesi backerite hostelitest. Mõlemad kohad on nii teistsugused - troopiline, niiske kliima, kõrged mäed ja meeletult vihmametsasid. Näiteks Tully rekord on 1140 mm vihma päeva jooksul. Seal võiks paar kuukest elada küll. Käisime ka mingil matkarajal, kus nägime suurt sisalikku.
Täiega nunsa =). Tagasi kodu poole sõites ostsime tee pealt arbuusi, umbes 10 kg. Süsteem, kuidas vilju (seal oli peale arbuuside ka kõrvitsad müügiks) müüdi oli täiega imelik – viljad olid kärude sees ja hinnad nende juures. Ühe käru küljes oli metall kastike kuhu pidid ise raha panema, vastavalt südametunnistusele. Ilmselt Eestis selline asi ei toimiks.
Sille ja Leif jõudsid ka augusti lõpus Austraaliasse, natukene aega olid Airlie Beachil ja siis tulid ka Bowenisse. Nüüd elavad meiega ühes majas (eile kolisid siia) ja töötavad meiega samas farmis.
Ükspäev sõidsime kodu poole ja leidsime pisikese kilpkonna, kes tahtis üle autotee minna. Võtsime endaga kaasa, vahtisime ja tegime pilte mingi aeg ja siis viisime ta lähedal- olevasse parki, kus on mingi tiigike ka. Eeile käisime Sillega seal samas parte söötmas ja avastasime, et ka kilpkonnad söövad saia. Loomadest veel nii palju, et meil töö juures on lae all linnupesa. Ükspäev avastasime, et oranzikas umbes pooleteist meetrit pikk uss ronib lae all torudel, jahtides ilmselt linnupojakesi, kes pesas pahaimamtult piuksusid. Lõuna ajal tõstis tõstukijuht Aare lae alla, kust see siis rehaga ussi maapeale toimetada püüdis. Kusjuures kõik olid kindlad, et tegu on püütoniga, kes ei ole mürgine. Kui uss alla ämbrisse toimetatud oli arvasid kõik, et tegu on hoopis Brown snake´iga, kes on ikkagi mürgine.
Õnneks keegi viga ei saanud. Jätkasime rahulikult tööpaeva kui järsku üks pakkijatest hüppas kastidest, kuhu tomatid kukuvad eemale. Tuli välja, et ühe kasti sees oli samasugune Brown snake, seekord aga pisike. Aare viis ka tema ilusti sheedist välja. Tööl juba igav ei hakka.
Mingil päeval käisime tuttavate (iirlased) juures peol ja nägime nende elamiskohas puu otsas opossumit. Jube armas, näkitses Aare sõrme, püüdes aru saada kas on söödav või mitte.
Muidu oleme tööl käinud, nüüd lubati meid ka vabadel päevadel tomateid korjama minna, mingi lisaraha ikka..

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar