Hong Kongis ei pidanud me eriti kaua ootama, umbes kaks tundi ja olimegi viimase lennuki peal. Sydneysse jõudsime umbes kell 22.00 kohaliku aja järgi (ajavahe on +9 tundi). Sydney tollist läbitulek oli õudne, meid kontrolliti nii palju, et mõtlesime tõsiselt juba tagasi koju lendamisele. Õnneks lasti meid ikka üle piiri.Valisime välja ööbimiskoha nende seast, mis olime endale märkmikusse kirjutanud ja proovisime gps´i pealt seda ülesse leida, aga kuna levi ei olnud, siis panime gepsu tagasi kotti ja hakkasime lennujaama infopunkti otsima. Leidsime infopunktist ukrainlase, kes juhatas meid marsa peale. Marsa juht oli hiinlane ja sõit lennujaamast maksis kokku 280.-. Jõudsime backbackersite d`lux hostelli. Võtsime kaheinimese toa kaheks nädalaks, kokku 10 000.-. Panime kotid tuppa ja läksime välja jalutama. Ilm oli selge ning sooja umbes 25 kraadi.
Avastasime, et elame täielikus getolinnas, kuna tänaval on umbes 6 striptiisiasutust, mille iga ukse ees seisab vähemalt kolm prostituuti. (pildil vaade tänavalt)
Üle tee meie elamiskohast on asutus, kus pokkerit saab mängida 24/7 ja üldse on inimesed mitte just eriti usaldusväärse olekuga. Sõime lähedal olevas McDonald'sis kõhu täis, kuna lennukis ei olnud me kumbki eriti söönud (Mc on peaaegu sama odav kui Eestis).Saime lennujaamast väikese Sydney kaardi ja läksime selle järgi lähedalolevasse parki. Kuulsime kohe puude otsas imelikke häälitsusi ja tuli välja, et need kuulusid suurtele nahkhiirtele (flying fox). Nad on umbes sama suured kui Eestis kajakad. Jalutasime veel natuke ringi ja kobisime siis uude koju magama.
Hommikul vara ajasin Aare ülesse (nüüdseks olen teda umbes 4 korda juba vara ülesse ajanud) ja seadsime sammud linna poole, mis asub meist umes 3 km kaugusel. Ilm oli vihmane aga soe, üle 20 kraadi. Vaatasime paari riietepoodi, kuid raha ei raatsinud raisata. Küll aga pidime ostma pistikutele üleminekud, kuna siinsed pistikupesad on teistsugused, need maksid 110.- tükk. Otsisime panka ja kohta kust telefonikaardid osta. Läksime mingisse suvalisse poodi sisse, kuid tuli välja, et see oli põhimõtteliselt maa-alune linn, täis erinevaid riidepoode ja söögikohti. Söögikohti on siin üldse meeletult palju, kaks korda rohkem, kui Eesti vanalinnas. Ostsime 40.- eest puuviljasalti, mis oli uskumatult hea. Leidsime mingi putkakese, kust saime endale telefonikaardid osta (Maili +61 0412562658, Aare +61 0411145493). Järgmisena suundusime panka, kus lasime endale pangakontod teha. Siin saab konto teha nii, et on kahepeale ühine konto, kuhu mõlemad saavad raha panna ja samal kontol on mõlemale inimesle säästukonto, mis on eraldi ja kogub 4% intressi. Sellise süsteemi valisimegi. Pangakaardid saame umbes nädala pärast kätte. Kaardid tehtud, hakkasime toidupoodi otsima, austraallaste ei ole need vist kõige populaarsemad. Lõpuks ühe leidsimegi linnas sees. Ostsime viis kottäit süüa ja majapidamistarbeid (söök on siin väga kallis, võipakk 40.-, pool latti vorsti 50.- sai 20.- jne) ning kõndisime nende kottidega 3 km koju. Järgmine päev avastasime, et meie kodust mingi paarsada meetrit asub ka üks toidupood :D. Kokku käisime ühe päeva jooksul linnas kolm korda, koguaeg jalgsi. Nägime puu otsas värvilisi papagoisid, neid samu, mida Eestis kalli raha eest müüakse. Läksime kella viie paiku õhtul magama ning tõusime öösel kella kahest ülesse (muidugi minu algatusel =) ) ja jalutasime kella viieni hommikul, siis keerasime uuesti magama.
Neljap hommikul tõusime kell 8 ülesse ja avastasime, et ilm on palju ilusam. Päike paistis ja sooja oli umbes 25 kraadi. Otsustasime, et tuleb ikka rannas ka ära käija. Bondi beach asub meie majast 6 km kaugusel.
Pakkisime rätikud sejakotti ja hakkasime kõndima (siiani oleme ainult kõndinud, Aarel on labajala lihase venitus ja minul suured vesivillid päkal). Randa jõudsime umbes kella ühe paiku, sest läksime vahepeal valesti ja tegime üsna suure ringi. Liiv oli ilus valge ja vesi rohekas sinine. Tuul oli üsna suur, ning lained hiiglaslikud – kui inimesed seisid põlvini vees, siis laine oli üle pea. Vesi oli nii külm, et ujuma me kumbki ei läinud, aga päikest võtsime küll. Umbes tunni pärast ajasime ennast püsti, sest kõhud läksid tühjaks. Avastasime, et rannamajas oli muuseum Bondi beachil asuvast loomastikust. Pilet oli 100.- nägu, otsustasime minna. Loomi oli suhteliselt vähe, enamus ekspeditsiooni tuli telekast. Aga nägime haipojad ja meritähed ikkagi ära. Mõtlesime kohe, et peame kuskilt snorgeldamisvarustuse ostma, sest siine veeloomiastik on ikka väga kirev. Edasi läksime kodu poole. Leidsime tee pealt veel mingi pargi, kus puude otsas oli valged papagoid ja selle juures asuvas jahisadamas nägime vees parvede kaupa kalu. Sõime alles kodu juures asuvas Subway´s (suur sai, mille vahele saad ise asju vaida, nt erinevaid lihasid, juuste, juurvilju ja kastmeid, meeletult hea ;), kokku suur sai ja kaks jooki maksid 175.-). Kõhud täis, läksime magama, kell oli umbes 19.00. Umbes kell 5 täna hommikul tõusime ülesse, vedelesime tükk aega voodis Austraalia uudiseid vaadates, ja lõpuks tulime alla arvutituppa, mina blogi kirjutama ja Aare tööd otsima. Muide, netis olek maksab 10.- 15 minutit.Loodame varsti tööd leida, sest siit ära tulla küll ei tahaks, liiga palju on veel vaadata.
Pildid panen ka ülesse – fotoalbum.ee kasutaja – mannu1234.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar