Paar tundi hiljem, kui me olime juba peaaegu Sydneys helistas sama mees, ja teatas Aarele et tule siis homme tööle. Mis seal ikka, hakkasime siis tagasi Bathursti sõitma umbes 150 km. Sinna jõudnud avastasime, et odavat ööbimiskohta ei olegi. Kiire arvutus ja jõudsime järeldusele, et meil ei ole mõtet sinna jääda, kuna Aare ei saaks piisavalt palka isegi päevakulude katmiseks. Otsustasime ikkagi Sydney'sse minna, Aare helistas agentuuri ja ütles, et ta on haige. Sõisime mööda sama teed tagasi Sydney poole. Sydney'sse jõudnud võtsime ööbimise kõige odavamas backeris mille leidsime. Järgmisest päevast kolisime caravan parki, kus nädala telkimine maksab 220 AUD. 
Hakkasime tööd otsima agentuuridest, internetist ning viisime ka CV-sid kohapeale (Aare pooleliolevatele ehitus- objektidele ning mina kaubandus- keskustesse). Peale töö otsisime ka usinasti normaalsemat ööbimiskohta. Lõpuks leidsime korteri, mis tundus normaalne, Hornsby's, 220 AUD nädal. Ütlesime korteriomanikule (pilusilmsele naisele), et võtame korteri nädalaks, kui leiame kuskil tööd oleme kauem. Korter koosnes kolmest toast - meie tuba, lastetuba (kus olid poiss ja tödruk, mõlemad kooliealised) ning suur tuba. Tuli välja, et naine ise magas suures toas (mis oli ühtlasi ka söögituba) diivanil. Köök oli imeväike ning korteris ei olnud isegi telekat, küll oli aga klaver, mida poiss usinasti mängis. Vahel mängis ta klaverit hommikul kell 6.00, tõsiselt häiriv. Igatahes otsustasime, et seal üle nädala ei ole, isegi kui mõlemad tööd leiame. Aarel vedas ning ta sai tööd läbi agentuuri, töötab selle all siiani. Mina sisustasin oma päevi netist töö otsimisega või sõidsin rongiga erinevatesse linnaosadesse ning jagasin CV-sid. Samal ajal käisime veel õhtuti uut elamiskohta otsimas. Kui nädal täis hakkas saama, ütlesin korteriomanikule, et kolime välja. Tema hakkas ajama, et me lubasime kauaks jääda, tema tahab kaks nädalat ette teada jne. Tema käes oli veel 220 dollarit tagatisraha. Tegime talle kuidagi selgeks, et ei ole me midagi lubanud ning lõpuks jätsime 10 dollarit talle ''elektri eest'' (millest alguses mingit juttu ei olnud). Kuna me mingit normaalset elamiskohta leidnud ei olnud kolisime nädalaks tagasi caravan parki. Mina otsisin sama moodi tööd edasi ning Aare käis tööl. Päev enne kui pidime caravan pargis asjad kokku pakkima leidsime ''granny flat'i'' (pisike suvemajake tagaaias, kus on köök, magamistuba ning pesuruum), Dundas Valley's. 260 AUD nädalas. Muidugi võtsime selle. Nüüd elame juba neljandat nädalat siin.
Nädalake tagasi sain ka mina lõpuks töö, käin vanainimeste vabaaja keskust koristamas. Küll ainult 4 tundi päevas 6.00-10.00, aga asi seegi. Palk on ka normaalne, 23 dollari tunnis.
Ühel nädala- vahetusel käisime ka Palm Beach'is, mis on rohkem tuntud kui Summer Bay ehk rand kus filmitakse ,,Kodus ja võõrsil''. Rannas me midagi erilist ei leidnud ja kuna vihma sadas, siis me ka väga kaua seal ei olnud. Ka caravan pargis, kus ööbiaime filmiti paar nädalat ,,Kodus ja võõrsil''. (pildil Palm Beach)Tööd otsides panin ka kuulutuse gumtree.com.au-sse. Vastuseid tuli igasuguseid, enamus olid muidugi mehed kes tahtsid massaaši, aga üks vastus oli huvitav, nimelt üks eesti tüdruk kirjutas, et ka tema otsib siin piirkonnas tööd. Otsustasime kokku saada. Nii saimegi tuttavaks toredate eesti inimestega Madise ja Liisiga, kellega koos kavatseme ka jõulud veeta.
Muide, jõulutunnet pole absoluutselt, üritatakse küll seda tekitada jõululaulude ja jõulu- kaunistustega (mida kusjuures topitakse igale poole kus võimalik). Isegi jõulubussid on, mis on ära ehitud nagu kuusepuud. Igatseme kodu ja sugulasi tuttavaid! Kodust rääkides, leidsime Sydney'st vene poe kust saab leiba, head hapukurki, suitsuliha ja kohukesi, nämmmm!!!
